MAAKÜTE
Maasoojuspump, rahvakeeli maaküte rakendab maapinda salvestunud päikeseenergiat. Maakütet saab kasutada sooja vee tootmiseks, põhiküttena ning suvel maja jahutamiseks. Maasoojuspump kasutab küll elektrienergiat, kuid iga kulutatud 1 kWh kohta toodab ta keskmiselt 3,5 kWh soojusenergiat tagasi (soojustegur/kasutegur ehk COP = 3,5).
Maasoojus koondab nelja erinevat liiki energiaallikat: maapind (maakollektor), energiakaev, veekogu ja soojuspuurauk. Eestis on levinuim lahendus maakollektor (horisontaalne paigaldus), kus maapinda salvestunud soojusenergia kogutakse pinnasesse paigaldatud plasttorustiku ehk maakollektori abil, milles ringleb külmakindel vedelik (külmakandja). Eelistatud on niiske pinnas (parem soojusjuhtivus). Viimastel aastatel on populaarsust kogumas ka soojuspuuraugu kasutamine. Kui rusikareegli järgi vajab 1 m² hoone köetavat pinda 3 m horisontaalset maakollektorit ja 3,6 m² vaba maapinda, siis soojuspuurauk vastavalt 1 m puurimissüvagust 1 m² köetava pinna kohta.
Maasoojuspump töötab kõige efektiivsemalt kui kasutusel on vesiküttesüsteemid (radiaator- ja põrandaküttesüsteem). Enamus radiaatorsüsteeme töötavad maasoojuspumba jaoks sobival temperatuuril (peale/tagasivoolutemperatuur 55–45 ºC). Soojuspumba COP on seda suurem, mida madalam on küttesüsteemi temperatuur, seega sobib maasoojuspump kõige paremini majadele, kus on kasutusel põrandaküte (peale/tagasivoolutemperatuur 40-35 ºC) või küttekalorifeerid (55-35 ºC).
Videokataloog koondab erinevad kogemused maasoojuspumpade paigaldamisel uusehitistele ning küttesüsteemide renoveerimisel. Samuti maakütte investeeringu ja tasuvusaja arvutused erineva suurusega era- ja kortermajade reaalsetele kogemustele tuginedes. Maakütte hinnapäring pakub võimaluse tasuta hinnakalkulatsiooniks. Maakütte paigaldajate ja hooldajate nimekirja leiab ettevõtete kataloogist.
Maasoojus koondab nelja erinevat liiki energiaallikat: maapind (maakollektor), energiakaev, veekogu ja soojuspuurauk. Eestis on levinuim lahendus maakollektor (horisontaalne paigaldus), kus maapinda salvestunud soojusenergia kogutakse pinnasesse paigaldatud plasttorustiku ehk maakollektori abil, milles ringleb külmakindel vedelik (külmakandja). Eelistatud on niiske pinnas (parem soojusjuhtivus). Viimastel aastatel on populaarsust kogumas ka soojuspuuraugu kasutamine. Kui rusikareegli järgi vajab 1 m² hoone köetavat pinda 3 m horisontaalset maakollektorit ja 3,6 m² vaba maapinda, siis soojuspuurauk vastavalt 1 m puurimissüvagust 1 m² köetava pinna kohta.
Maasoojuspump töötab kõige efektiivsemalt kui kasutusel on vesiküttesüsteemid (radiaator- ja põrandaküttesüsteem). Enamus radiaatorsüsteeme töötavad maasoojuspumba jaoks sobival temperatuuril (peale/tagasivoolutemperatuur 55–45 ºC). Soojuspumba COP on seda suurem, mida madalam on küttesüsteemi temperatuur, seega sobib maasoojuspump kõige paremini majadele, kus on kasutusel põrandaküte (peale/tagasivoolutemperatuur 40-35 ºC) või küttekalorifeerid (55-35 ºC).
Videokataloog koondab erinevad kogemused maasoojuspumpade paigaldamisel uusehitistele ning küttesüsteemide renoveerimisel. Samuti maakütte investeeringu ja tasuvusaja arvutused erineva suurusega era- ja kortermajade reaalsetele kogemustele tuginedes. Maakütte hinnapäring pakub võimaluse tasuta hinnakalkulatsiooniks. Maakütte paigaldajate ja hooldajate nimekirja leiab ettevõtete kataloogist.
Maaküte videod
Populaarne artikkel
Maakütte 4 erinevat liiki: maakollektor, soojuspuurauk, energiakaev, pinnavesi
Populaarne artikkel
Õhk-vesi soojuspump: millal valida ja kuhu sobib? Eramud ja korrusmajad
Populaarne artikkel